Access Bars & Õieteraapia

My grandmother once gave me a tip:
In difficult times, you move forward in small steps.
Do what you have to do, but little by little.
Don't think about the future, or what may happen tomorrow.
Wash the dishes.
Remove the dust.
Write a letter.
Make a soup.
You see?
You are advancing step by step.
Take a step and stop.
Rest a little.
Praise yourself.
Take another step.
Then another.
You won't notice, but your steps will grow more and more.
And the time will come when you can think about the future without crying.

✍️Author-Elena Mikhalkova

Shared with ♥️

🔆The Sisterhood of SHE

(Image of Tasha Tudor, American Illustrator 1915-2008)

I’m tired…

She is home.

🙏🎯💯

ELU FUNKTSIONEERIVA DEPRESSIOONIGA...

Kuna 10. oktoobril on ülemaailmne vaimse tervise päev, tahan täna rääkida ühest vaimse tervise probleemist, mis võib jääda väga kergesti märkamata.

Kas või selleks, et oskaksime ära tunda hetke, mil „ma lihtsalt ei jaksa enam“ hakkab muutuma millekski enamaks.
Kui väsimus ei ole enam lihtsalt väsimus ja inimene ei saa enam aru, miks on iga päevaga järjest raskem kõike seda teha, mida ta varem lihtsalt tegi.

Kujuta ette inimest, kes on alati õigel ajal kohal, teeb oma tööd suurepäraselt, naerab kolleegide naljade üle ja kelle sotsiaalmeedia peegeldab igati korras elu.
Kas sa usuksid, et see sama inimene võib igal õhtul koju jõudes tunda täielikku tühjust ja rasket väsimust?

Seda nähtust kutsutakse funktsioneerivaks depressiooniks.
See on seisund, kus sa suudad ühiskonna silmis ideaalselt toimida, kuid sinu sisemaailm on väsinud või kokku varisenud.

Erinevalt kliinilisest depressioonist, mis võib inimese nädalateks voodisse aheldada, on funktsioneeriv depressioon madala intensiivsusega, kuid krooniline ja pikaajaline.

Sa ei kuku kokku, aga sa ei ela ka päriselt – sa lihtsalt eksisteerid autopiloodil.

Funktsioneeriv depressioon on samuti reaalne ja kurnav.
See, et keegi suudab oma valu juhtida ja sellega tööl käia, ei tähenda, et tal ei oleks valus.
See tähendab lihtsalt seda, et ta on õppinud varjama ja see ongi see, mis lõpuks kõige rohkem mõjub meie vaimsele tervisele.

● See on depressioon, mis ei näe välja nagu depressioon

Enamik inimesi kujutab depressiooni ette kui suutmatust voodist tõusta.
Funktsioneeriva depressiooni puhul on pilt vastupidine: inimene käib tööl, naeratab, saavutab tulemusi, kuid põleb seestpoolt tuhaks.

● Kõige raskemad asjad ei ole alati need, mida me näeme.

See haigus peitub Exceli tabelites, varajastes hommikujooksudes, laitmatutes kodudes ja viisakates naeratustes.
Sinu suurimaks vaenlaseks saab sinu enda suutlikkus – sest keegi ei tule päästma inimest, kes näib kõigega ise hakkama saavat.

Kujuta ette, et sa lähed hommikul tööle ja pead seal mängima rolli – naeratama, olema viisakas ja reibas.
See on võimalik kaheksa tundi. Nüüd aga kujuta ette, et see näidend ei lõpegi ära.
Sa pead seda rolli mängima ka kodus, sõprade seltsis ja poes.
Sa ei saa seda kostüümi kunagi seljast võtta.
See pidev näitlemine ja maski ees hoidmine ongi see, mis teeb selle seisundi nii kuratlikult väsitavaks.

● Sümptomid ja nähtamatud märgid

Inimene võib hommikul üles tõusta, tööle minna, teha nalja, laste eest hoolitseda, vastata sõnumitele ja isegi teistele öelda, et kõik on hästi. Samal ajal võib ta sees olla täiesti tühi.

Kui sa elad selle seisundiga, võivad järgmised äratundmise märgid olla sulle valusalt tuttavad:

* Pidev kurnatus: Sa võid magada 8 tundi, kuid ärkad ikka väsinuna. Puhkus ei anna päriselt jõudu tagasi, sest kogu sinu energia kulub "normaalsuse" teesklemisele.

* Autopiloodil elamine ja rõõmutus: Kohustused saavad tehtud ja inimene hakkab järjest rohkem asju lihtsalt „ära tegema“, aga mitte miski ei paku enam ehedat rõõmu.
Asjad, mis varem pakkusid huvi, muutuvad ükskõikseks.

* Sisemine isolatsioon: Sa suhtled teistega ja oled inimeste keskel, aga tunned end sisimas väga üksi.
Sa naeratad, sest nii on lihtsam kui seletada, ning sa ei taha teisi oma "tujukusega" koormata.

* Keskendumisraskused: Mõtete koondamine ja fookuse hoidmine muutub igapäevaselt järjest raskemaks, kuigi väliselt pigistad endalt viimase välja.

* Kõrged nõudmised endale: Sisemine hääl sosistab pidevalt, et sa pole piisavalt hea, hoolimata sinu edust.
Sinu saavutused on sageli sinu kaitsekilp – kui sa oled edukas, ei hakka keegi küsima, kuidas sul päriselt läheb.

● Hakkamasaamise lõks ehk "Eituse spiraal"

Kõige ohtlikum asi funktsioneeriva depressiooni juures on see, et sa õpid sellega elama.
Sa harjud ära, et elu ongi hall ja raske. Kuna sa suudad arveid maksta ja naeratada, diagnoosid sa end tihti ise ümber ja mõtled: "Mul pole ju põhjust nii tunda. Teistel on palju hullem. Ma olen lihtsalt laisk, ma pean end rohkem kätte võtma."

Inimene satub iseenda diagnoosi eitamise lõksu.
Ta vaatab oma pangakontot, oma tiitleid või peret ja hakkab oma valu tühistama, tembeldades end tänamatuks.
See sisemine süütunne on sageli rängem kui vaimne väsimus ise.

● Siin toimib kaks sisemist mehhanismi:

1. Perfektsionism kui ellujäämisstrateegia:

Selle asemel, et depressioon inimest pidurdaks, paneb funktsioneeriv depressioon ta sageli kihutama. Edu, puhtus, saavutused ja sotsiaalne aktiivsus on siinjuures tegelikult kaitsemehhanism.
Inimene mõtleb alateadlikult: "Kuni ma olen kasulik ja täiuslik, ei märka keegi, et ma seest lagunen. Kuni ma jooksen, ei saa kurbus mind kätte."

2. Energiakrediit ja õhtune kokkukukkumine:

Vaimses plaanis tähendab see elu elamist energiakrediidile. Päeval laenatakse energiat tuleviku arvelt, et näidata maailmale "kõik on hästi" nägu.
Õhtul, kui uks sulgub ja mask langeb, makstakse see võlg tagasi täieliku apaatia, emotsionaalse tuimuse või lohutamatu nutuga.

● Spirituaalne vaade

Vaimses ja spirituaalses plaanis ei ole funktsioneeriv depressioon lihtsalt keemiline tasakaalutus ega psühholoogiline väsimus.
See on hinge kriis, kus toimub sügav lahkheli sinu tõelise olemuse (Mina) ja selle rolli vahel, mida sa maailmale mängid.

Spirituaalses plaanis on funktsioneeriv depressioon su hinge sosin, mis on jäänud Ego alla.
See on märk sellest, et sa elad kellegi teise stsenaariumi järgi ja sinu elujõud lekib läbi selle maski, mida sa igapäevaselt kannad.

Sinu hing ei taha enam lihtsalt 'ellu jääda' või 'hakkama saada'.

Ta tahab tunda.
Ta tahab kergust ja ehedust, mitte täiuslikkust.
See tühjus sinu sees ei ole haigus, mida peab iga hinna eest mehaaniliselt parandama – see on püha ruum, mis ootab, et sa täidaksid selle oma tõelise, maskideta olemusega.

● Mida sa saad teha?

Abi palumiseks ei pea ootama hetke, mil sa enam voodist püsti ei saa.
Sinu kannatus on reaalne, isegi siis, kui see on pakendatud ilusasse ja edukasse pakendisse.
Kui tundsid end selles tekstis ära, on siin esimesed ja kõige olulisemad sammud, mida saad teha:

* Tunnista seda iseendale: Sa ei pea olema kogu aeg tugev. Astu samm tagasi . On okei tunda, et kõik on raske, isegi kui väliselt on kõik hästi. Sinu kõik tunded on õiged.

* Leia üks turvaline inimene: Räägi kellelegi, keda sa tõeliselt usaldad, mis toimub sinu sees siis, kui uks sinu taga sulgub. Räägi ilma filtrita, ilma vajaduseta näida "hakkama saava" või tugevana. Maski mahavõtmine algab ühestainsast ausast vestlusest.

* Luba endal mitte olla täiuslik: Funktsioneeriva depressiooniga inimesed on tihti perfektsionistid. Sea endale madalamad standardid kodutöödes, tööl või sotsiaalses elus. "Piisavalt hea" on praegu täiesti piisav.

* Pane enda jaoks kokku nn väike„heaolu tööriistakast“ – nimekirja lihtsatest asjadest, mille hulgast saad madala energiaga päeval valida kasvõi ühe. See võib olla näiteks 10-minutiline jalutuskäik värskes õhus või mõni väike mikro-rõõm: lemmiklugu, naljakas video või hetk oma lemmikloomaga.

* Vähenda kohustuste laviini ja säästa oma energiavarusid. Jaga oma tegemised kolmeks: „pean täna tegema“, „võib oodata“ ja „ei pea üldse tegema“.

* Hellita ennast ja hoolitse enda eest. Tee midagi, mis toob sulle kasvõi hetkeks heaolutunde ja tuletab meelde, et ka sina väärid hoolitsust.

* Otsi professionaalset tuge: Psühhoteraapia on suurepärane koht, kus õppida kroonilisest kurbusest lahti laskma ja mõistma, kust see pärineb. Spetsialist aitab sul märgata mustreid, kus sa vahetad oma heaolu teiste heakskiidu vastu.

* Harjuta "mitte midagi tegemist":
Funktsioneeriva depressiooniga inimesed põgenevad sageli töö, produktiivsuse ja lõpmatute tegevuste sisse. Luba endal lihtsalt olla. Õpi puhkama ilma süütundeta ja mõista, et sinu väärtus inimesena ei võrdu sinu päevase tulemuslikkusega.

● Kui sa märkad, et sinu kõrval oleval inimesel ei pruugi kõik päriselt korras olla, siis ära vaata lihtsalt mööda.

Küsi. Märka. Räägi.

Mõnikord ei ole vaja suuri sõnu ega valmis lahendusi.
Mõnikord võib ühest ausast „Kuidas sul päriselt läheb?“ saada alguse vestlus, mida inimene on endas väga kaua oodanud.

● Sinu väärtus ei seisne selles, kui palju sa suudad vaatamata valule ära teha.
Sa väärid elu, kus sa mitte lihtsalt ei funktsioneeri, vaid mida sa ka päriselt tunned, koged ja naudid.

Somewhere along the way, a lot of us got way too serious.

We started worrying about whether the things we loved were useful, productive, impressive, or made any damn sense to anybody else. We quit making things badly just because making them felt good. We stopped taking the long way home, wandering into strange little places, picking up rocks, chasing storms, staying outside too late, or getting ridiculously excited when we found something cool.

That might be the part worth getting back.

Not some improved version of ourselves. Just the one who still had enough curiosity to waste an afternoon on something completely pointless and call it a good day.
Photo: Northern New Mexico.