Terviseteadlik

Ka mina jagan täielikult noore, veel süsteemi poolt rikkumata arsti seisukohti, et meie tervishoiusüsteem on väga äraspidine ja täiega greenis. Ei mõelda pikas perspektiivis, vaid kustutatakse tulekahju. Tihti on tervis selle tulemusena juba nii hukas, et tõdeda vaid halvimat, aitavad vaid tabletid ja seda surmani. Inimesi ei õpetata kahjuks ise kala püüdma vaid alluma hirmuga süsteemile, mis teda veel haigemaks ravib.

https://www.facebook.com/share/1YWfWPCrEz/

Miks arstid kardavad ennetavat ja elustiilimeditsiini?

Sest see seab kahtluse alla kogu praeguse süsteemi. Mitte patsiendi tervist või heaolu, vaid just süsteemi mugavustsooni. Kui tavameditsiin küsib: „Millist ravimit ma sulle kirjutan?“, siis ennetav meditsiin küsib hoopis: „Miks sul see haigus üldse tekkis?“ Ja selline küsimus on ebamugav.

Ebamugav seetõttu, et sellele küsimusele ei saa vastata 15–20 minutiga ega standardse raviskeemiga. Sellele küsimusele vastamiseks tuleb inimest päriselt kuulata – uurida tema und, tööd, režiime, suhteid endaga, toiduga, geneetikat, väsimust ja hirme. See tähendab, et arst peab märkama ka neid asju, mis meditsiinisüsteemile sageli tähtsusetud tunduvad: unehäired, läbipõlemine ja kerge ärevus, kerge ülekaal, väsimus jms.

Selline süvenemine vajab diagnoosimise ja ravialgoritmide muutmist ning, mis on kõige tähtsam - vajab aega, aga just aeg on see, mida arstil täna kõige vähem on. Kui arst hakkab rääkima patsiendile päikesevalgusest, soolestiku tervisest, uitnärvi stimuleerimisest või kaasaegsetest toidulisanditest, võib ta tunduda patsientidele ja isegi kolleegidele „imelikuna“ või „ebaprofessionaalsena“.

Kas me aga tahame elada maailmas, kus ainus „õige“ arst on see, kes lihtsalt vaikides retsepti kirjutab?

Ennetav meditsiin on keeruline töö, aga see on ka päris inimlik töö. See tähendab, et arst peab patsiendile:
• Selgitama, kuidas kehv uni võib viia haigusteni.
• Rääkima, kuidas kunstlik valgus segab hormoonide tööd.
• Näitama, et krooniline väsimus ei ole inimese laiskus, vaid rakkude energiatehaste – mitokondrite – kahjustus.
• Selgitama, et ülekaal ei teki lihtsalt kalorite liigsusest, vaid ka süsivesikute ületarbimisest ja sinise valguse liigsusest.
• Rääkima sellest, et magusaisu on seotud leptiini, insuliini ja päikesevalgusega.
• Selgitama, et lihasmass pole mitte lihtsalt iluasi, vaid tõeline kaitse vähktõve ja diabeedi eest.
• Ja rääkima, et lapsed ei vaja eksootilisi puuvilju, vaid teadmisi sellest, kuidas keha päriselt toimib.

Sellised vestlused ei mahu tavapärase arstivisiidi raamesse. Sellise töö eest ei maksta piisavalt. Seepärast paljud arstid kardavad seda: nad kardavad, et patsiendid hakkavad küsima liiga palju küsimusi, tahavad muutuda ja ootavad arstidelt rohkem tähelepanu ja süvenemist, milleks süsteemis töötavatel arstidel sageli jõudu ja aega lihtsalt ei ole. Süsteem ise ei toeta neid selles.

Miks arstid sageli ei tea, mis on tõeline tervis – ja miks on aeg seda muuta?
Paljud arstid riiklikus ja erasüsteemis tegelikult ei tea, mis on „päris tervis“. Mitte seepärast, et nad oleksid halvad või ükskõiksed, vaid seetõttu, et neid pole seda õpetatud – ei ülikoolis, residentuuris ega töökohal. Või on nad selle lihtsalt unustanud pärast aastaid väsitavat tööd haigete inimestega.

Tavaliselt loetakse inimesi „terveks“, kui neil on normaalne vererõhk, veresuhkur alla 6, kolesterool ja kehakaal “normi piirides” – ning kui neil vastuvõtul otseseid kaebusi pole. Kui inimene sobib sellesse skeemi, siis teda ei peeta haigeks ja teda justkui pole väga vaja aidata, lisaks peab tema ju ise teadlik olema elementaarsetest asjadest - kuidas magada, kuidas trenni teha jne. Aga kas need baasteadmised on tõesti nii lihtsad?

Kaasaegne süsteem ei tunnista sageli eelhaigusi – nagu insuliiniresistentsus, krooniline väsimus, eeldiabeet, eelhüpertoonia (kõrge vererõhk ilma kõrgvererõhutõve diagnoosita), kerge ülekaal, ärevus või halb uni. Neid seisundeid peetakse sageli tühisteks või normi variandiks, kuigi just need seisundid on vundamendiks tõsistele haigustele nagu diabeet, vähk, depressioon või dementsus.

Kui meditsiin lõpuks sekkub, on sageli juba liiga hilja – vaja on kiiresti kustutada tulekahju tugevate ravimite või operatsioonidega. Harva küsitakse päriselt: „Mis oli selle haiguse algne põhjus?“ Sellele küsimusele otsimiseks arstidel jälle aega pole.

Süsteem õpetab arsti patsienti vältima. Noored arstid õpivad vanematelt kolleegidelt vältima patsiente, kellel on palju kaebusi - aga neid inimesi tekib juurde aina rohkem. Neid nimetatakse „keerulisteks patsientideks“, sest nad võtavad palju aega, energiat ja “koormavad süsteemi”. Süsteem soosib kiiret „teenindamist“ – 15–20 minutit patsiendi kohta ja järgmine patsient sisse. Reeglina on need krooniliste ainevahetuslike või autoimmuunsete haigustega patsiendid (kõrgvererõhutõbi, diabeet, podagra, ärevushäired, unehäired, liigeste artroos, autoimmuunsed haigused, naised raske PMSi või väljendunud perimoneopausi sümptomitega) - ja enamusele neist saaks ennetav meditsiin pakkuda abi.

Elustiilimeditsiin ja ennetav meditsiin ei keskendu ainult sellele, et hoida haigused eemal tervetelt inimestelt, vaid nad võimaldavad ka krooniliste haiguste põdejatel täielikult muuta oma eluviisi ning saavutada seeläbi märkimisväärseid tervisetulemusi. See lähenemine on eriti tõhus insuliiniresistentsusega seotud haiguste korral (aga loomulikult ei piirdu sellega), nagu diabeet, rasvumine, kõrge vererõhk, ateroskleroos, luuhõrenemine, nahahaigused, ärevushäired või sügav depressioon – seisundid, millest on võimalik edukalt taastuda just elustiili muutmise kaudu.

Haigete inimeste kiire kasvuga laieneb „normaalsete“ laboratoorsete näitude vahemik järjest enam, et mitte üle koormata süsteemi: natuke kõrgem veresuhkur on veel „talutav“, laste kerge ülekaal on veel „normi piires“. Me ei otsi optimaalset tervist, vaid keskmist, mis tegelikult tähendab keskmist haiget inimest.

Paljud inimesed tunnevad end halvasti, kuid nende analüüsid on “normis”. Nad jäävad süsteemist välja ja otsivad abi ise, tihti ka alternatiivmeditsiinist.

Ennetav meditsiin pole süsteemile oht, vaid hoopis võimalus. Võimalus teha tööd tähendusrikkalt, rääkida inimestega päriselt ja aidata neil tervist hoida, mitte ainult haigust ravida. Ja ometi, seda nii olulist ennetavat meditsiini püütakse tihti sildistada kui libameditsiini. Nagu oleks olemas päris arst ainult haiglas või polikliinikus – ja väljaspool seda justkui mingid kahtlased, arsti moodi tegelased.

Ennetavat meditsiini ei tee keegi teine kui arst ise. Arst, kes ei taha olla lihtsalt protokolli täitja, vaid tahab patsienti kuulata ja aidata. Tõeline teadus ei ole dogmaatiline protokollide järgimine, vaid pidev otsing ja arenemine. Meie organismil on võime end ise taastada – arsti ülesanne on seda võimet toetada ja luua õiged tingimused.

On aeg tuua meditsiin tagasi inimeste juurde – õppida uuesti kuulama, mõistma ja armastama patsiente ning küsima mitte ainult „mis on normaalne?“, vaid „mis on optimaalne?“.
See muutus saab alata juba täna ja sinust, kallis meditsiinitöötaja ja Riigikogu liige.

Lugupidamisega,
Dr Sergey Saadi

Tere, olen juba kaua mõelnud, et sellest peaks kirjutama
Olen käinud pika enesearengu tee. Otsinud vastuseid, kukkunud, komistanud ja jälle ülesse tõusnud. Otsinud abi, pakkunud seda ka teistele.
Otsinud aastaid lahendust ülemõtlemisele. Pole olnud terapeuti, kellelt poleks palunud mõtete ära võtmist minu peast.
Nüüd viimaks olen leidnud rahu ja seda tänu bioresonats aparaadile, kust näen enda ja teiste klientide juurpõhjused millega tuleks tegeleda.Minul tuli ülemõtlemine füsioloogilisest põhjusest, mida kohe kuidagi mentaalselt kehast välja ei saaks.Ka tihti depressioonid, laste käitumishäired ja ATH on teema, mida põhjustab lisaks psüholoogilistele probleemidele füsioloogia.
Ma ei väida, et eneseareng pole vajalik, kuid tihti vajab toetamist ka keha ja seda väga teadlikul viisil.

Einevate viiruste aeg on täies hoos ja sellepärast otsustasin kirjutada oma kogemustest nohu ravimitega.

NINA KINNI

Nina kinni on põhjus millega sageli patsiendid apteeki külastavad. Kahjuks keegi eriti ei uuri põhjuseid mis võib selle kinnisuse põhjustada.
Suures plaanis on põhjusi kolm, Esimene põhjus mis tekitab kinnist nina on äge nohu. Teine kuivad, keskküttega ruumid. Kolmas ja kõige suurem põhjus veel teadvustamata sõltuvus pihustatavatest nohu rohtudest, mida kahjuks soovitavad arstid ka beebidele ja lastele, mis on minu meelest lausa kuritegu. Need ravimid sisaldavad sageli koostisosasid nagu oksümetasoliin või fenüülefriin, mis toimivad kiiresti ja leevendavad nina ummistust. Nad mõjutavad nina väga õrna limaskesta peamiselt veresooni ahendades, mis aitab korraks vähendada turset ja ummistust, kuid ei ravi midagi. Kahjuks on need ravimid klientide seas väga populaarsed, sest neid on mugav tarvitada. Neid müüakse iga päev mitmeid tuhandeid, kuid keegi ei räägi meile nende kergesti kättesaadavate ravimite pahupoolest- et enamik nende ravimite ostjatest on juba pikaaegsed sõltlased ja neid on väga palju.
Nende ravimite üle 3-5 päevane kasutus võib põhjustada probleemi, mida nimetatakse "rebound" efektiks või meditsiiniliseks riniidiks. See tähendab, et see põhjustab nina limaskesta liialt suurenenud turset ja ummistust, sundides kasutajat tarvitama rohtu üha uuesti ja uuesti, et saavutada sama leevendust, mis omakorda viib sõltuvuseni, kuna inimene peab pidevalt kasutama ravimit, et vältida ummistust. Sellest sõltuvusest on aga väga raske, ehk peaaegu, et võimatu vabaneda, mida näitab fakt, et ka paljud arstid on selle ravimi sõltlased. Tean kahjuks ka inimesi kes on selles sõltuvuses juba üle 20 aasta. Üks hullemaid juhuseid oli noormees, kellel kulus 7 pudelit päevas.
Küsite, et mida siis teha?
Vanarahvas on juba ammu öelnud, et kui nohu ravid siis kestab see 7 päeva ja kui ei ravi siis nädala. Mina soovitasin apteegis töötades nohu puhul põhiliselt käsimüügiravimit Sinupreti, mis on looduslik ja mida on päris mitmes kanguses, mis päriselt ravib ka põletikku ja võtab maha turset. Loomulikult võib nina loputada erinevate soola lahustega, mida võib ka valmistada hädapärast kodus. Paljud kiidavad nina kannu, millega minul kahjuks kogemus puudub. Minu tänaseks lemmikuks on aga kolloidhõbe, mis aitab ka siis, kui on tekkinud juba ninakoopa põletik. Ka hakkan kohe esimeste viirus sümptomite korral, kasutama c vitamiini kuskil 2000, so 4x 500mg ja tsinki 30 mg päevas.

Kuiva õhu korral, soovitan nina salve ja õlisid igal õhtul, ka tuleb kasuks õhuniisutajate muretsemine.

Kui olete ninapihustit tarvitanud üle 3-5 päeva, siis võib tänu teadlikkusele esimesel korral erinevate ninaõlide ja salvidega veel pääseda, sest need pikapeale taastavad nina väga õrna limaskesta.

Immuunsüsteem

Meie mõtlemine ja tunded on väga tihedalt seotud meie tervisega. Selle teadmise sain aastaid tagasi, kui lugesin Dr Bruce Lipton raamatut kus sain teadmise, et IGA meie mõte loob raku tasandil muutuse. Ja kahjuks see muutus pole alati positiivne. Kui meie keha tunneb ohtu ja keskkond ei ole toetav hakkab tööle hüpotalamuse – ajuripatsi- neerupealiste telg. Hüpotolamus on üks osa meie ajust mis tõlgendab meie taju ja kui ta tunnetab stressi, tahab ta sellest igale kehaosale ruttu teada anda, et midagi on valesti. Ta annab signaali ajuripatsile, mis omakorda saadab signaali 50 triljonile rakule. Ohtlikus olukorras, saadab ta edasi signaali ka neerupealistele, mis annavad nüüd käsu kehale, “ võitle ja põgene“ ja neerupealsed hakkavad vabastama stressihormoone kehasse. Mida siis stressi hormoonid meie kehas teevad? Nad suunavad vere teistelt organitelt kätesse ja jalgadesse, et võidelda ja põgeneda. Kui aga veri lahkub siseorganitest, kus tema ülesanne on meie tervist hoida ja kasvatada, siis see võimekus kaob ja keha ei suuda olles pidevas kaitsepositsioonil ennast enam taastada, terveneda. Keha saab üheaegselt olla vaid kas kasvamise või kahanemis protsessis, ta ei ole võimeline tegema kõike korraga.
Meie rakud surevad iga päev ja meil on vaja kasvada ka siis kui oleme üle 100 aastased. Aga kui me oleme pidevalt stressis, ei suuda keha rakud ennast enam uuendada ja nii me jäämegi haigeks.
Üks kõige olulisem energiakasutaja organismis on immuunsüsteem. Kui meil on nüüd momendil kõhulahtisus või mõni bakteriaalne põletik aga meid ajab piltlikult taga lõvi, kui palju jääb siis meil ressurssi haigustega võidelda? Probleem on selles, et stressihormoonid lülitavad välja meie immuunsüsteemi ja kõik haigused, viirused ja bakterid, mida meie keha sisaldab, saavad nüüd võimule. Kui immuunsüsteem saab töötada korralikult saab ta hakkama kõikide meie kehas olevate haigustega. Nii, et kui oled stressis, siis keha kaitsevõime kaob ja kehas olevad mikroorganismid võtavad sind üle. Tähtis on aru saada, et probleem pole haigustes vaid stressis, mis lülitab välja meie immuunsuse. Lisaks mõjutab stress laastavalt ka meie mõtlemist ja heaolutunnet, mis mõjutab omakorda jälle meie tervist. Seepärast kui soovite head tervist, proovige olla rõõmsamad ja positiivsed. Andestage, armastage üksteist, see on kõige olulisem …

Kuidas siis tugevdada oma immuunsüsteemi?

Teha mõistlikult trenni mis aitab juhtida stressitaset. Eriti head on sellised tegevused mis aitavad sügavalt lõõgastuda. Liikuda palju looduses. Omada häid suhteid. Teha tööd, mis on tähendusrikas, mis meile meeldib ja rahuldust pakub.

Võid küsida endalt selliseid küsimusi nagu:
Kas sinus on palju ebakindlust?
Kas oled endaga sisemises konfliktis?
Kas sinu kodus või töökollektiivis on palju stressi?
Tunned sa pidevat survet, ähvardusi, mõjutamist ?
Lased ennast äkki ära kasutada?
Äkki keskendud liiga palju kõigele välisele ja oled enese hooletusse jätnud?

Kõigepealt on vaja teadvustada, mis sinu elus tekitab siis stressi? Kui oled probleemi endale teadvustanud, siis saad neid järjekorras teadlikult lahendama asuda. Tean, et stress on oma olemuselt nii keeruline nähtus, et väga tihti me enam ise ei tajugi tema olemasolu, kuid haigused, eriti kroonilised näitavad, et midagi on ikka väga viltu.
Tihti me teadvusta enda poolt maha surutud tundeid, peidame need vaiba alla ja teeme näo, nagu neid ei oleks, kuid meie alateadvus annab sellest märku krooniliste haiguste näol. Ja kui me nüüd arstide ja tablettide abiga oma tunded ja haiguse alla surume, läheb asi ajapikku ainult hullemaks. Ainuke õige lahendus on oma mõtetele ja tunnetele julgelt otsa vaatamine ja nende vabastamine, kas ise või mõne professionaali abiga.

olge hoitud!

Kõik on võimalik, kui vaid piisavalt tahta ja julgeda vastutus endale võtta. Oma töös näen ma iga päev sadu inimesi, kes on loobunud ravimitest, vastutuse võtnud ja tervendavad ennast loodusravi abiga.

Alina Dubin Podcast | E7: Ära virele, ela! | Külas dr Riina Raudsik & Merle Martinson Tulenevalt soovist „käia oma teed“, on võibolla mõned märganud, et vahepealsel periood...

Kahjuks ka endal selline kogemus, et neid liiga kergekäeliselt , nagu kommi soovitatakse.

"Medicating Normal" | Documentary | 76-min | EN (w/ subtitles in ES, DE, DK, FR, IT, NO, PT, SV) This full-length, award-winning documentary unearths the shattering truth that millions of people worldwide are injured by prescribed psychiatric medications...